Uuring: Eesti inimesed ei tea antibiootikumidega seotud riske
Faktum-Ariko poolt aprillis läbi viidud uuringust selgus, et tervelt 43 protsenti Eesti elanikest pole antibiootikumide resistentsusest midagi kuulnud või kui on väljendit kuulnud, ei tea, mida see tähendab.
Antibiootikumide resistentsuse puhul ei allu bakterid enam nende vastu kasutatavate ravimite mõjule ning selle tõttu jääb järjest vähemaks seni kasutusel olnud efektiivseid antibiootikume ja ravimatuid haigusi tekib juurde.
Maailmas pööratakse ravimiresistentsusele üha rohkem tähelepanu ning ekspertide ennustused selles vallas on üha mustemates värvides. Mikroobide resistentsuse (AMR) ehk ravile mittealluvate bakterite tõttu sureb igal aastal ainuüksi Euroopa Liidus ja USA-s vähemalt 50 000 inimest ning maailmas kuni 700 000 inimest. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul tõuseb see arv aastaks 2050 vähemalt 10 miljoni inimeseni.
Baltikumis ainsana antibiootikumivabalt kanaliha tootva Kekava poolt tellitud ja Faktum-Ariko poolt läbiviidud uuringust selgus, et Eesti elanike teadmised antibiootikumide resistentsusest on madalad, kuigi üle 91 protsendi Euroopa lihatootjatest kasutab loomade tervetena hoidmiseks just antibiootikume, mis satuvad lõpuks kõik laiemasse loodusringlusesse.
Eesti elanike seas läbi viidud uuring näitas, et tervelt 43 protsenti inimestest pole antibiootikumide resistentsusest midagi kuulnud või on väljendit kuulnud, kuid ei tea, mida see tähendab. 44 protsenti küsitletutest arvavad ekslikult, et antibiootikumid aitavad ravida tavalist külmetust ja grippi, kuigi need ei ole üldse tingitud bakteritest, mille vastu antibiootikumid võitlevad.
Antibiootikumide resistentsuse vastu võitlevad ka Eesti teadlased. Möödunud aastal heaks kiidetud Euroopa ühine tegevuskava „Üks tervis“ käsitleb inimese tervise seotust nii loomade, taimede kui kogu ümbritseva keskkonnaga ja seal ringlevate ainetega, sestomavahel on tihedasti seotud nii loomasööda ja inimeste toidu kvaliteet, loomade ja inimeste tervis kui ka keskkonnareostus.Tegevuskava üks eesmärk on edendada erinevate riikide teadusasutuste ja laborite omavahelist koostööd mikroobide resistentsusega seotud küsimustes.
Eesti Teadusagentuur rahastab RITA programmist ka projekti „Mikroobide resistentsuse ohjamise ja vähendamise võimalused“. Teema pakuti välja Maaeluministeeriumi poolt koostöös Sotsiaalministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumiga ja selleks, et edasine töö toimuks võimalikult tõhusalt, toimub mai alguses kohtumine potentsiaalsete huvilistega, et arutada projekti fookuseid, tegevusi ja võimalikku eelarvet. Seejärel oodatakse teadlaste ja teadusasutuste pakkumisi uurimisprojektideks. Programmi rahastatakse 85 % ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt.
Eesti elanike seas viis 2018 aasta aprillis küsitluse läbi Kekava tellimusel Faktum Ariko. Valimi suuruseks oli 800 inimest.
Lisainfo antibiootikumide resistentsuse teemal: Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson, Tanel.Tenson@ut.ee, tel: 737 4844
Tagasi uudiste juurde
